Rihvelplekk põrandale ja trepile: millal sellest piisab ja millal on vaja resti?

Rihvelplekk on lehtmetall, mille ühele pinnale on valtsitud kõrgendatud muster. Muster annab haarde ja jäigastab lehte veidi, aga põhiline, mille eest makstakse, on kinnine pind: rihvelplekk katab, rest laseb läbi.

Mustril on ka piir. Kui pinnale koguneb vesi või õli, siis muster aitab, kuni vedelikku on vähe. Kui vedelikku on rohkem, ujub muster üle ja pind on libe nagu iga teine plekk. Sellepärast ei ole rihvelplekk välistrepi lahendus: talvel tekib mustri peale jääkiht, mis teeb pinna libedamaks kui sile plekk oleks olnud.

Kataloogis on 13 rihvelplekki, neist 7 alumiiniumist, 4 mustast terasest, üks alumiiniumisulamist AW5754 ja üks roostevabast AISI 304. Paksused on 2, 3, 4, 5 ja 6 mm, lehemõõdud 1000 × 2000, 1250 × 2500 ja 1500 × 3000 mm.

Küsi endalt üks küsimus: kas midagi peab sellest pinnast läbi minema?

• Vesi ja lumi. Kui jah, siis rest. Kinnisele pinnale jääb vesi seisma ja talvel jääks.
• Valgus ja õhk. Kui jah, siis rest või perforeeritud leht. Kinnine pind teeb aluse pimedaks ja õhu seisma.
• Mahakukkuv mustus või puru. Kui pind peab ise puhtaks saama, siis rest. Kui pind peab hoidma mustust kinni, näiteks selleks, et see ei kukuks masinasse allpool, siis plekk.
• Miski, mis ei tohi läbi minna. Kui allpool on inimene, seade või ladu, siis plekk. Resti alt kukub läbi kõik, mis silmast läbi mahub.

Kaks levinud olukorda, kus vastus on selgelt plekk: kaabli- või torukanali kate hoones ja masina alune põrand, kus tilgub õli ja seda ei tohi allpool olevasse ruumi lasta. Kaks olukorda, kus vastus on selgelt rest: välistrepp ja pesuala põrand. Restide valiku loogika on kirjas osas millist metallresti valida, astmete oma osas trepiastme valik.

Rihvelplekk ei ole iseseisev kandev element nagu rest. Restil on kanderiba, mis on projekteeritud kandma; plekk on tasapinnaline leht, mis paindub, kui tugede vahe on suur.

Praktiline tagajärg on see, et paksuse tõstmine on kallis viis jäikust osta. 3 mm asemel 5 mm plekk tähendab ligi kaks korda rohkem terast ja kaalu, aga kui tugede vahe jääb samaks, on tulemus ikka pehme põrand. Sama raha eest saab tavaliselt lisatoe ja jääb üle.

Sellepärast on päringus kaks numbrit olulised: tugede vahe ja koormus. Kui kirjutad ainult plekipaksuse, saame pakkuda plekki, aga me ei saa öelda, kas see põrand jääb jäigaks.

Kui tugede vahe on suur ja see ei ole muudetav, on rest sageli odavam lahendus kui paks plekk, sest resti kanderiba on selle jaoks tehtud. Sel juhul on kinnine pind kallis nõue ja tasub üle kontrollida, kas see nõue on tegelik.

Must teras on kõige jäigem ja odavam. Ta roostetab, nii et väljas vajab ta katet või värvi. Siseruumis, kus pinda hooldatakse, või katmiseks mõeldud pinnal on see loogiline valik.

Alumiinium on umbes kolmandiku terase kaalust ja ei roosteta. See on põhjus, miks alumiinium on levinud luukides, haagistes, laevatekkidel ja igal pool, kus midagi tuleb käsitsi tõsta või kus kandekonstruktsioon on kaalu suhtes tundlik. Alumiiniumist rihvelplekk 2 mm paksusega on tüüpiline valik luugi või kerge katte jaoks.

Alumiiniumi hind sellel valikul on jäikus. Sama paksusega alumiiniumleht on selgelt painduvam kui teras, nii et kandvas kohas läheb vaja kas paksemat lehte või tihedamat tuge. Kes on ostnud 2 mm alumiiniumi 3 mm terase asemel ja jätnud toed samaks, tunneb vahe jala all kohe ära.

Roostevaba AISI 304 on valik köögi, pesuruumi ja toiduainetööstuse jaoks, kus pinda pestakse tihti ja kus kate ei tohi maha tulla. Materjalivaliku üldine loogika keskkonna järgi on osas lehtmetalli materjali valik.

Tabelis on read, mille pealt otsus tegelikult langeb, ja tahtlikult ei ole seal rida hinna kohta: hind sõltub materjalist ja paksusest rohkem kui tootetüübist.

Mustri suund loeb. Rihvelpleki muster on suunatud ja kui pinda pannakse mitmest lehest, tuleb suund hoida ühesugune, muidu paistab see igast nurgast välja. Ütle päringus, kui lehed lähevad kõrvuti, siis lõikame need ühesuunaliselt.

Plekk müriseb. Kinnine metallpind kandekonstruktsioonil kõmiseb iga sammu peale, eriti kui tugede vahe on suur. Kui müra on probleem, aitab kas tihedam tugi, paksem leht või vahekiht toe peal. Restil seda probleemi ei ole samas ulatuses.

Serv on ohtlik. Lõigatud pleki serv on terav ja jääb tavaliselt jalgade või käte kõrgusele. Kui serv jääb nähtavale või katsutavale kohale, ütle see päringus.

Must plekk vajab katet enne paigaldust, mitte pärast. Paigaldatud põranda alumist poolt ei värvi keegi ja rooste algab tavaliselt just sealt, kus niiskus alt ligi pääseb.