Sirge trepp vs keerdtrepp: millised restastmed sobivad millisesse avasse?

Sirge trepp koosneb kahest talast ja nende vahele kinnitatud ühesugustest astmetest. Astme mõõt on pikkus × sügavus, näiteks 800 × 240 mm, ja kõik astmed on identsed. See teeb tellimise lihtsaks: üks mõõt ja tükkide arv.

Keerdtrepp koosneb keskpostist ja selle ümber kinnitatud astmetest, mis moodustavad spiraali. Iga aste on trapets, mis on keskposti juures kitsam ja välisservas laiem. Trepiastmete valikus on keerdtrepi astmed eraldi tooted, näiteks 900 × 391 mm aste, kus esimene number on astme pikkus keskpostist välisservani ja teine astme laius.

Materjal ja pind on mõlemal sama. Nii sirge kui keerdtrepi aste on tehtud samast keevisrestist, tavaliselt silmaga 34 × 38 või 34 × 76 mm ja kanderibaga 30 × 2 või 30 × 3 mm. Restide sõnavara ise on lahti seletatud osas millist metallresti valida.

Keerdtrepi juures on üks arvutus, mis paneb kogu ülejäänu paika. Trepi välisläbimõõt on ligikaudu kaks astme pikkust pluss keskposti läbimõõt. 800 mm astmega trepp vajab seega umbes 1,7 meetri laiust ava, 900 mm astmega umbes 1,9 meetrit.

Teine number, astme laius, määrab astmete arvu pöörde kohta. Mida kitsam aste, seda rohkem neid ühte täispöördesse mahub ja seda laugem on tõus. Mida laiem aste, seda vähem astmeid pöördes ja seda järsem trepp.

Kolmas number tuleb korrusekõrgusest: astmete arv on kogukõrgus jagatud astmete vahega. Sellest tuleb ka see, kas trepp teeb pool pööret, täispöörde või rohkem. Kui ava on ristkülikukujuline ja trepp peab lõppema kindlas suunas, on see number see, mis ütleb, kas plaan üldse toimib.

Praktikas käib see arvutus kõige kiiremini teistpidi: mõõda ava ja korrusekõrgus, saada need meile, ja me ütleme, mis astme pikkus sinna mahub.

Sirgel trepil on astme pikkus talade vahekaugus ja see tuleb trepi laiusest. Sügavus tuleb sellest, kui pikk on trepi horisontaalne projektsioon: mida sügavamad astmed, seda pikem on trepp põrandal.

Kolmas mõõt on külgplaat, mis kinnitab astme tala külge. Standardse DIN-tüüpi plaadi mõõdud sõltuvad astme sügavusest, FIN-tüüpi plaadi kõrgus astme pikkusest. Need kaks ei ole vahetatavad, nii et vana trepi juures tuleb enne tellimist vaadata, kumb tüüp seal on. Astme mõõtude ja külgplaadi kohta on täpsemalt osas trepiastme valik.

Sirge trepp on tellimises lihtsam ja paigalduses andestavam. Kui üks aste läheb valeks, saab selle üksi välja vahetada. Keerdtrepil on astmed omavahel seotud pöördenurga kaudu ja üks vale aste rikub kogu jada.

Otsus langeb tavaliselt kahe rea peale: kui palju põrandapinda on ja kui tihti trepil midagi kantakse.

Keerdtrepi puhul on vaja nelja numbrit: ava läbimõõt või ava vaba mõõt kahes suunas, korruse kõrgus põrandast põrandani, soovitud pöördesuund ja see, kus trepp peab üleval lõppema. Viimane on kõige rohkem ununev number ja see määrab astmete arvu pöörde kohta.

Sirge trepi puhul on vaja astme pikkust ehk talade vahet, astme sügavust, astmete arvu ja külgplaadi tüüpi. Kui trepp on olemas ja astmed vahetatakse, on kõige kindlam viis vana aste välja võtta ja mõõdulindi kõrval pildistada.

Mõlemal juhul ütle päringus, kas mõõt on ava mõõt või valmis astme mõõt. See on sama lõks, mis restipaneelidel, ja seda on kirjeldatud osas restipaneeli mõõtmine.

Kui trepp peab vastama tööstustreppide nõuetele, ütle see eraldi välja. EN ISO 14122-3 kirjeldab tööstuslike treppide, redelite ja käsipuude nõudeid; kui projekt sellele viitab, valime astme projekti järgi, mitte kataloogi tavamõõdu järgi.

Keerdtrepil kinnitatakse astmed keskposti ümber järjest ja iga astme pöördenurk sõltub eelmisest. Paigaldus käib alt üles ja mõõdud kontrollitakse üle enne, kui viimane aste kinni keeratakse. Kui astmeid on liiga vähe, ei jõua trepp korrusele; kui liiga palju, jääb viimane aste ülemisest põrandast kõrgemale.

Sirgel trepil kinnitatakse astmed külgplaatide kaudu talade külge. Kuumtsingitud astme keevitamine paigaldusel põletab tsingi ära ja see koht tuleb üle katta. Kui kate peab jääma terveks, kinnita poltidega.

Hooldus on mõlemal sama: pesu ja seisva mustuse eemaldamine. Trepiastmel koguneb mustus kõige rohkem esiserva alla ja külgplaadi nurka, ja need on ka kohad, kust rooste algab, kui see algab.