Perforeeritud leht fassaadile, varjele või sõelale: kuidas valida ava kuju ja vaba pind?

Tähis koosneb kolmest osast: ava tüüp, ava mõõt ja samm. Perforeeritud lehtede valikus on 49 toodet ja peaaegu kõik neist on kirjeldatud selle loogikaga.

Rv tähendab ümarat ava hajutatud paigutuses, ehk avad on malelaua mustris 60-kraadise nihkega. See on kõige levinum perforatsioon ja kataloogis on selliseid lehti 31.

Qg tähendab ruutava sirgetes ridades. Ruutava annab sama sammu juures rohkem vaba pinda kui ümar ava, sest ruut täidab pinna paremini kui ring. Kataloogis on 9 sellist lehte.

Numbrid on ava ja samm millimeetrites. Rv 5-8 on 5 mm ava iga 8 mm järel; nende kahe vahe, 3 mm, on materjali riba avade vahel. Kui riba jääb liiga kitsaks, ei kanna leht enam iseennast, ja see on põhjus, miks väga suurt vaba pinda ei saa iga paksusega.

Kolmas tüüp on pikiava, mida kasutatakse libisemiskindlal lehel ja seal, kus on vaja suunatud läbilaskvust. Kataloogis on see harv, aga tellitav.

Vaba pind ehk perforatsiooniprotsent on see osa lehe pinnast, mis on auk. Sellest sõltub kõik funktsionaalne: õhu läbilaskvus ventilatsioonivõres, valguse hulk varjes, läbinähtavus fassaadil ja sõelal see, kui palju materjali läbi läheb.

Arvutus on lihtne geomeetria. Hajutatud ümarate avade puhul on vaba pind 90,6 × (d/p)², kus d on ava läbimõõt ja p samm. Ruutavade puhul sirgetes ridades on see (d/p)². Kui tead ava ja sammu, tead vaba pinda; kui tead vajalikku vaba pinda, saad valida tähise.

Tabelis on kataloogi levinumad tähised ja nendest valemitest tulevad vabad pinnad. Tootja andmeleht on lõplik allikas, sest tegelik paigutus võib erineda, aga suurusjärk on see.

Ümar hajutatud ava on vaikimisi valik. Ta on tugevaim, sest ring ei tekita pingekontsentratsiooni nurkades, ja hajutatud paigutus jaotab avad ühtlaselt. Kui midagi ei räägi vastu, vali see.

Ruutava annab sama sammu juures suurema vaba pinna ja loob visuaalselt selgema mustri, sest read on sirged. Fassaadil ja sisekujunduses on see esteetiline valik. Mehaaniliselt on ruutava nurgad nõrgemad kohad, nii et kandvas või vibreerivas kohas eelista ümarat.

Pikiava on suunatud: ta laseb ühes suunas rohkem läbi kui teises ja seda kasutatakse siis, kui vool või valgus peab tulema kindlast suunast. Libisemiskindel pikiava on eraldi toode, kus ava serv on üles pressitud ja annab haarde.

Kui otsustad fassaadi või varje kuju, tasub arvestada ka seda, mida leht öösel teeb. Väljast valgustatud perforeeritud leht paistab tumeda pinnana, seestpoolt valgustatud leht muutub läbipaistvaks. Sama leht, kaks täiesti erinevat ilmet.

Kataloogi perforeeritud lehtede paksused on 0,5 kuni 3 mm, kõige levinum 1 mm. Lehemõõdud on peamiselt 1000 × 2000 ja 1250 × 2500 mm.

Perforeerimine võtab lehelt jäikust ära, sest materjali jääb vähemaks. 1 mm leht suure vaba pinnaga on käes lõtv ja seina peal laineline, kui teda ei toeta. Sellepärast käivad perforeeritud lehed ja raamimine praktikas alati koos.

Raamimiseks kasutatakse nurkprofiili või kandeprofiili, mis võtab lehe serva sisse ja hoiab pinna sirge. Näiteks must raamimisprofiil 30 × 30 × 1,5 mm on tüüpiline valik varje või paneeli serva jaoks. Suurema pinna puhul on vaja ka vahetugesid, mitte ainult serva.

Teine viis jäikust saada on painutus. Serva painutamine 20 või 30 mm ulatuses muudab lõdva lehe kohe kandvaks. Kui pind läheb nähtavale, on painutatud serv ka ilusam kui lahtine lõikeserv.

Fassaad ja varje. Määravad läbinähtavus, ilme ja tuulekoormus. Küsi vaba pinda ja tuge, sest fassaadil on tuulekoormus tõeline arvutus, mitte formaalsus. Materjal on tavaliselt tsingitud või roostevaba, pulbervärviga soovitud tooni.

Ventilatsioon ja õhuvõre. Määrav on vaba pind, sest sellest sõltub õhuhulk. Kui projektis on antud vajalik vaba ristlõige, arvuta sellest vajalik vaba pinna protsent ja vali tähis, mitte vastupidi.

Sõel ja sorteerimine. Määrav on ava mõõt, sest see on see, mis läbi läheb. Sõelal kulub ava serv, nii et paksem leht kestab kauem, ja materjal tuleb valida kulumise järgi.

Masinakaitse ja piire. Määrav on see, mis läbi ei tohi minna: sõrm, käsi, tööriist. Siin ei ole vaba pind tähtis, vaid ava mõõt, ja see tuleb ohutusnõudest.

Kui otsustad, kas perforeeritud leht või mõni muu läbilaskev toode, tasub kõrvale panna ka venitatud lehtvõrk, mis annab sama läbilaskvuse tavaliselt väiksema materjalikuluga.

Lõikame perforeeritud lehe mõõtu. Üks asi tasub ette öelda: kust läheb lõikejoon avade suhtes. Kui leht lõigatakse keset avade rida, jääb serva poolik ava, mis on terav ja näeb halb välja. Kui pind läheb nähtavale, ütle päringus, et lõige peab minema avade vahelt.

Kinnitusel jäta lehele soojuspaisumise ruumi. Metallpind muudab pikkust temperatuuriga ja jäigalt kinni keeratud suur leht kummub. Fassaadil lahendatakse see piklike avadega kinnituskohtades või profiiliga, mis lubab liikumist.

Must perforeeritud leht vajab katet ja perforeeritud pinna katmine on rohkem tööd kui sileda oma, sest värv peab minema ka avade sisse. Kui pind on väljas, on tsingitud või roostevaba materjal pikas plaanis odavam kui musta lehe värvimine.

Hooldus on pesu. Peen perforatsioon ummistub tolmust ja õietolmust, mis vähendab vaba pinda tegelikkuses, isegi kui tähis jääb samaks. Ventilatsioonivõre juures on see hoolduspunkt, mitte kosmeetika.