Tsingitud, must või roostevaba võrk: mis roosteb esimesena Eesti kliimas?

Must teras. Katmata teras. Vabas õhus tekib pruun kiht mõne nädalaga ja see kiht ei kaitse: rooste imab niiskust ja liigub sügavamale. Peenikesel traadil on see kiire, sest kaotatud materjal on suur osa traadi ristlõikest. Metallvõrkude valikus on must teras mõeldud siseruumi, betooni sisse või hilisemaks katmiseks.

Tsingitud teras. Sama teras tsingikattega. Tsink on aktiivsem metall kui raud ja korrodeerub esimesena, nii et ta kaitseb terast ka siis, kui kate on kohati vigastatud. See on põhjus, miks kriim tsingitud võrgul ei hakka kohe roostetama.

PVC-kattega tsingitud teras. Tsink ja selle peal plastikkate. Kaks kaitset järjest: plast peab vee eemal, tsink kaitseb siis, kui plast on kohalt vigastatud. Aia jaoks on see hea kombinatsioon, sest kate on ka toon.

Roostevaba AISI 304 ja 316. Kroomi sisaldav teras, mille pinnal on passiivkiht ja mis taastub ise, kui pind on puhas. 304 kannatab niiskust ja pesu, 316 lisaks kloriide. Näiteks roostevaba keevisvõrk silmaga 30 × 30 mm on valik sinna, kus kate ei tohi maha tulla.

Tsingikate kulub keemiliselt, mitte mehaaniliselt, ja kulumise kiirus sõltub keskkonnast. Neli asja kiirendavad seda kõige rohkem.

• Seisev vesi. Kate ei kulu õhu käes, vaid vee käes. Koht, kus vesi seisab või kus lehtede kompress hoiab niiskust pinna vastu, kulub mitu korda kiiremini kui vabalt tuulduv pind.
• Sool. Nii teesool kui merevee sool teevad vee elektrit juhtivaks ja see kiirendab korrosiooni. Tee ääres ja ranniku lähedal on see mõõdetav vahe, mitte teoreetiline.
• Happeline sade ja tööstusõhk. Väävliühendid õhus söövad tsinki. Tööstuspiirkonnas ja suure liiklusega tee ääres on see tegur olemas.
• Mehaaniline vigastus. Kriim, kruviauk ja lõikeserv jätavad terase paljaks. Tsink kaitseb neid külgsuunas mõne aja, aga jäme traat ja paks leht kaotavad selle kaitse kiiremini kui peenike.

Korrosiivsuse kirjeldamiseks on olemas rahvusvaheline klassifikatsioon, mis jagab keskkonnad klassidesse maapiirkonna kuivast õhust ranniku ja tööstuspiirkonna karmi keskkonnani. Eesti sisemaa paigutub üldjuhul leebemasse klassi kui rannikuvöönd. Me ei väida, et konkreetne toode oleks mingile klassile sertifitseeritud; klassifikatsioon on siin selleks, et kirjeldada, miks sama toode käitub Pärnus ja Põlvas erinevalt.

Kui piire hakkab roostetama, ei alusta ta keskelt. Ta alustab kolmest kohast, ja neid kolme saab paigaldusel mõjutada.

Lõikeserv. Võrgu lõikamisel jääb traadi ots katteta. Peenikesel traadil kaitseb tsink serva veel mõnda aega, jämedal traadil vähem. Kui võrku lõigatakse palju, on lõikeservade summa suur ja need on esimesed kohad, kus rooste paistma hakkab.

Keevispunkt. Keevitamine põletab tsingi ära. Tehases valmistatud keevisvõrk tsingitakse pärast keevitamist, nii et keevispunkt on kaetud. Objektil keevitatud liide ei ole ja see on tavaliselt esimene punkt, mis roostetab.

Maapinna piir. Kõige raskem koht kogu piirdel. Seal on pind vahelduvalt märg ja kuiv, seal seisab lehtede ja muda kiht ja seal käib niitmine vastu. Post ja võrk roostetavad läbi maapinna piirilt, mitte sealt, kus vihm peale sajab.

Sellest tulevad kolm praktilist reeglit: telli võrk õigesse mõõtu, et lõikeservi oleks vähe; ära keevita objektil, kui saad klambriga; ja hoia maapinna piir puhas.

Tabelis on Eesti tüüpilised olukorrad. Kui keskkond on kahe rea vahel, vali karmim variant, sest vahe hinnas on väiksem kui vahe paigalduse kordamises.

Rannikuõhk kannab merevee soola sisemaale ja see ei ole ainult esimese saja meetri probleem. Tuulise ilmaga jõuab sool kaugemale ja settib pinnale, kus ta jääb kuni järgmise vihmani. Kuiv sool ei tee midagi; sool pluss niiskus teeb.

Praktikas tähendab see kolme asja. Esiteks: rannikul on PVC-kate tsingi peal mõistlik lisaraha, mitte luksus. Teiseks: roostevaba puhul on rannikul õige valik AISI 316, mitte 304, sest kloriid tekitab 304-l täkkekorrosiooni. Kolmandaks: kevadine pesu loputab talvel kogunenud soola maha ja see üks töö pikendab katte eluiga rohkem kui ükski hooldusvahend.

Sama loogika kehtib aiapaneelide kohta, kus valik käib tsingi ja pulbervärvi vahel: tsingitud või pulbervärvitud aiapaneel. Materjalivaliku üldist loogikat on kirjeldatud osas lehtmetalli materjali valik.

Kinnitused peavad olema samast või sarnasest materjalist kui võrk. Roostevaba kruvi tsingitud võrgus on talutav, sest tsingitud pind on suur ja kruvi väike, aga tsingitud kruvi roostevabas võrgus söödab kruvi ära. Kaks erinevat metalli koos märjas keskkonnas moodustavad galvaanilise paari.

Maapinna piir tasub jätta vabaks. Kui võrgu alumine serv on mullas või pidevalt lehtede all, ei tuuldu see koht kunagi. Paar sentimeetrit vahet maapinnani pikendab piirde eluiga rohkem, kui paksem traat sama raha eest annaks.

Objektil keevitatud kohad tuleb üle katta tsingirikka värviga. See ei ole kosmeetika: keevituskoht on koht, kus kate on kadunud täpselt seal, kus koormus on suurim.

Hooldus on pesemine ja lehtede eemaldamine. Ükski võrk ei kannata seisvat orgaanilist kompressi, ja see on ka ainus asi, mida omanik tegelikult mõjutada saab.