Keevisvõrk vs punutud võrk: aeda, betooni sisse või tööstuspiirdele?

Keevisvõrk. Traadid asetatakse risti ja keevitatakse igas ristumiskohas kokku. Tulemus on jäik pind, mille silm ei muutu. Metallvõrkude valikus on keevisvõrgud nii lehtedena kui rullides, silmadega 6 × 6 kuni 50 × 50 mm ja traadiga Ø 0,8 kuni 5 mm.

Punutud võrk. Traadid on omavahel keerutatud või põimitud, ilma keevisliideteta. Tulemus on paindlik lint, mida saab rullist lahti kerida ja pingutada. Ta järgib maapinda, mis on aias eelis, ja ta annab löögi all järele, mis on samuti eelis, kui aeda vastu sõidetakse.

Kolmas oluline vahe on lõikamisel. Keevisvõrgust lõigatud tükk jääb kokku, sest keevispunktid hoiavad. Punutud võrgust lõigatud tükk hakkab servast lahti minema, kui serva ei kinnitata või ei painutata.

Praktikas on valik lihtne: kui piire peab olema sirge, jäik ja ilus, vali keevisvõrk või paneelaed. Kui piire peab olema odav, pikk ja maapinda järgiv, vali punutud võrk rullis.

See on kõige kallim viga selles kategoorias, ja ta on sage, sest kaks toodet näevad välja ühesugused ja hinnavahe on suur.

Betooniarmatuuri võrk on keevisvõrk mustast terasest, ilma tsingikatteta. Nii on see mõeldud: betooni sees on teras aluselises keskkonnas ja betoon ise kaitseb teda korrosiooni eest aastakümneid. Katet ei ole tavaliselt vaja, sest betoon teeb selle töö ära.

Sama võrk aiapostide vahel on paljas must teras vabas õhus. Ta hakkab roostetama esimesel sügisel ja mõne aasta pärast on rooste keevispunktides selgelt näha, sest keevispunkt on koht, kus rooste kõige sagedamini alustab.

Vastupidine viga on samuti olemas: tsingitud aiavõrgu panemine betooni sisse. Tsingitud armatuur on olemas, aga see on eraldi toode: aiavõrk ei ole armatuuriks mõõdetud ja töötlemata tsink reageerib värske betooniga. Aiavõrk kuulub aia külge ja armatuurvõrk betooni sisse; see ei ole eelistus, vaid kahe erineva toote mõte.

Kui ostad võrku ja sa ei ole kindel, kumb see on, vaata katet. Must, katmata, jäme traat ja suur silm on armatuurvõrk. Hõbedane tsingitud pind on aiavõrk.

Silm otsustab, mis läbi läheb. Traat otsustab, kui kaua ja kui palju võrk kannab. Neid kahte ei saa üksteisega asendada.

• Silm 6 × 6 kuni 13 × 13 mm. Peen piire: kanad, küülikud, väikeloomad, prahitõke. Traat on tavaliselt õhuke, nii et see ei ole kandev konstruktsioon.
• Silm 20 × 20 kuni 30 × 30 mm. Kõige levinum vahemik. Sobib koduaia piirdeks, seadmekaitseks ja varjeks. Tsingitud keevisvõrk silmaga 30 × 30 mm ja traadiga Ø 3 mm on tüüpiline valik, mis on korraga jäik ja mitte liiga raske.
• Silm 40 × 40 ja 50 × 50 mm. Suurem silm, odavam ruutmeetri kohta, kasutatakse tööstuspiirdeks ja seal, kus läbinähtavus on soovitud.
• Traat Ø 0,8 kuni 2 mm. Kerge võrk, kerge kinnitus, lühem eluiga koormuse all.
• Traat Ø 3 kuni 5 mm. Kandev võrk. Sellega saab teha piirde, mis seisab ise, ja seda kasutatakse ka gabioonides ja tööstuspiirdes.

Kaks numbrit koos annavad kolmanda: võrgu kaalu ja sellega ka selle, kui tugev kinnitus on vaja. Peenike võrk ripub klambri küljes, jäme võrk tõmbab posti kaldu, kui post on liiga õhuke või liiga madalale betoneeritud.

Tabelis on kolm toodet, mille vahel krundi või tööstusala piirde otsus tavaliselt käib.

Keevisvõrk lehtedena on õige seal, kus vaja on jäika tükki: seadmekaitse, ventilatsioonivarje, aknatrellid, lauatasapind, riiul, loomapuur. Lehemõõdud 1250 × 2500 ja 1500 × 3000 mm on selle jaoks tehtud.

Keevisvõrk rullis on õige lühema piirde jaoks, kus sirge joon on oluline ja maapind on tasane. Rullis on tavaliselt 25 m, laius 1000 mm.

Punutud võrk on õige pikkade piirete jaoks, kus maapind kõigub ja kus hind meetri kohta on määrav: põllupiire, metsapiire, koeraaed, ajutine ehitusplatsi tara. Selle kohta on eraldi osa: punutud traataed.

Paneelaed on õige seal, kus piire on nähtav osa objektist: kodu, kool, büroohoone, tööstusala esikülg. Paneeli valiku loogika on osas paneelaia kõrgus ja silm.

Keevisvõrk kinnitatakse jäigalt ja seda ei pingutata. Kinnitus käib klambritega posti külge või raami sisse. Kui võrk on pikem kui üks post, tuleb liitekoht teha posti peal, mitte kahe posti vahel: keskel liidetud jäik võrk vajub liitekohast.

Punutud võrk pingutatakse. Selleks on vaja otsapostidele tugi, nurgapostidele diagonaaltugi ja tavaliselt ka pingutustraati üleval ja all. Ilma pingutuseta vajub punutud võrk lainesse esimese aasta jooksul. Vajalikud kinnitustarvikud tasub tellida koos võrguga, sest teine tarne kaotab kogu säästu.

Postide samm sõltub võrgu kaalust ja kõrgusest. Jäme kõrge võrk vajab tihedamat sammu kui kerge madal võrk. Kui sa ei tea, mis samm valida, ütle päringus võrgu kõrgus ja piirde pikkus, siis arvutame postide arvu koos.

Lõigatud serv on mõlemal juhul ohtlik ja lahtine. Keevisvõrgul jäävad teravad traadiotsad, punutud võrgul hakkab serv lahti punuma. Serv tuleb kas painutada, klambriga kinnitada või raami sisse võtta.