Gabioon ehk kivikorv tugimüüriks: milline võrgusilm ja korvi mõõt peab kivile vastu?

Gabioon ehk kivikorv on võrgust karp, mis täidetakse kividega. Kandev osa ei ole võrk, vaid kivimass: müür töötab raskusmüürina, kus kaal hoiab pinnast tagasi. Võrgu ülesanne on hoida kivid koos ja anda müürile kuju.

Sellest tuleb kogu tootevalik. Gabioonide valikus on karpgabioonid traadiga Ø 4 mm ja silmaga 76 × 76 mm, kuumtsingitud pärast keevitamist. Viimane on tähtis detail: kui võrk tsingitakse pärast keevitamist, on ka keevispunktid kaetud, ja keevispunkt on täpselt see koht, kust rooste muidu algaks.

Korvi seinu hoiavad koos sidetraadid ja vahepaneelid. Suure korvi puhul on need kohustuslikud, mitte valikulised: ilma sidetraatideta kummuvad seinad kivimassi surve all välja ja müür kaotab kuju esimese aasta jooksul.

Mõõdud on kataloogis 2000 mm pikad, laiusega 500 või 1000 mm ja kõrgusega 250, 500 või 1000 mm. Näiteks karpgabioon 2000 × 1000 × 1000 mm on kõige suurem üksikelement ja sellest ehitatakse tugimüüri alumine rida.

Reegel on üks: täidiskivi peab olema silmast selgelt suurem. Silmaga 76 × 76 mm tähendab see kivi, mille väikseim mõõt on vähemalt 100 mm ja mis praktikas jääb vahemikku 100 kuni 200 mm, sest ruutava diagonaal on ligi 110 mm.

Kui kivi on silmaga sama mõõtu, hakkab ta aja jooksul läbi kukkuma, sest korv veidi liigub ja kivi vajub. Kui kivi on väga suur, ei mahu ta korvi nurkadesse ja korvi sisse jäävad tühimikud, mis vähendavad kaalu ja lasevad müüri vajuda.

Kivi tüüp mõjutab kaalu ja ilmet. Murtud kivi haakub omavahel ja püsib paigal; ümar maakivi on ilusam, aga veereb ja pakib halvemini. Nähtavale poolele valitakse tavaliselt ilusam kivi ja sisemusse odavam täide, mis on ka kõige levinum viis gabiooni hinda alla tuua.

Kivi kulu on lihtne arvutus: korvi maht kuupmeetrites. 2000 × 1000 × 1000 mm korv on 2 m³, 2000 × 1000 × 500 mm korv on 1 m³ ja 2000 × 500 × 500 mm korv on 0,5 m³. Kivi kaalub umbes 1,5 kuni 2 tonni kuupmeetri kohta, nii et suurim korv kaalub täidetuna kolm kuni neli tonni.

Raskusmüüri põhiline nõue on, et ta ei kummuks ette. Selle vastu töötab müüri enda laius: mida laiem alus, seda stabiilsem müür.

Praktikas kasutatav rusikareegel on, et aluse laius on vähemalt pool müüri kõrgusest. Meetrine müür tahab seega vähemalt 500 mm laiust korvi, kahemeetrine vähemalt ühemeetrist. Astmeline müür, kus ülemine rida on tagasi nihutatud, on stabiilsem kui sirge sein.

See on rusikareegel, mitte arvutus. Kui müür on kõrgem kui umbes meeter, kui ta hoiab tagasi pinnast, millel liigub raskus, või kui ta on tee või hoone kõrval, tuleb see lasta projekteerijal üle vaadata. Meie müüme korve ja aitame mõõdu ja koguse valida; müüri stabiilsuse arvutus on projekteerija töö ja me ei asenda seda.

Aluseks käib tihendatud killustikpadi, mis jaotab kaalu ja laseb veel ära voolata. Betoonvundamenti gabioon tavaliselt ei vaja, ja see on üks tema eeliseid, aga tasandatud ja tihendatud alus on kohustuslik. Viltune alus tähendab viltust müüri ja seda ei saa hiljem parandada.

Tugimüür kukub kõige sagedamini mitte pinnase kaalu, vaid vee surve pärast. Vihmavesi imbub pinnasesse, koguneb müüri taha ja surub. Talvel see vesi külmub ja surub veel rohkem.

Gabioonil on selle vastu loomulik eelis: kivimass on veeläbilaskev, nii et vesi saab müürist läbi voolata. See eelis kaob, kui müüri taha ei panda geotekstiili ja pinnas uhutakse kivide vahele.

Õige järjekord on: tihendatud killustikalus, korvid, korvi taha geotekstiil, geotekstiili taha drenaažkillustik ja alles siis pinnas. Geotekstiil laseb vee läbi, aga hoiab peenema pinnase kinni. Ilma selleta täitub kivide vahe muldaga ja müür muutub veepidavaks, mis on täpselt see, mida vältida taheti.

Kui müür on kõrge või kui tema taha koguneb palju vett, käib alla ka drenaažtoru. Selle mõõt ja vajadus tuleb projektist, mitte kataloogist.

• Alus. Kaeva pealmine kasvupinnas välja, tasanda ja tihenda killustikpadi. Kontrolli loodi kahes suunas.
• Korvide kokkupanek. Korvid tulevad lahti pakituna ja pannakse kokku kohapeal. Kokku panek käib enne täitmist, tühjalt, ja siis korv seatakse paika.
• Korvide sidumine. Kõrvutiolevad korvid seotakse omavahel kokku, muidu nihkuvad nad üksteise suhtes. Sidumine käib traadiga, mitte lootusega.
• Täitmine kihtide kaupa. Täida korv umbes kolmandiku kaupa ja pinguta sidetraadid enne järgmise kihi laadimist. Kui korv täidetakse korraga ära, kummuvad seinad välja.
• Nähtav pool käsitsi. Nähtavale poolele ladutakse kivid käsitsi, sisemus võib olla kallatud. See on koht, kus tööaeg ja ilme kokku saavad.
• Ülemine rida. Pealmine korv kaetakse kaanega ja seotakse kinni. Katmata korvist hakkab kivi aja jooksul välja tulema.

Ühe asja tasub arvestada ette: kivi tuleb kohale saada. Neli tonni kivi ühe korvi kohta tähendab, et objektil peab olema ligipääs veokile ja soovitavalt ka väikelaadurile. Tarne planeerimist on kirjeldatud osas tarne üle Eesti.